PVC-katus: Kas ehitusvaldkonna järgmine "asbest"? Miks Tallinn seda keelustab ja mida tellijad ei tea

Ehitusmaastikul käärib.

Samal ajal kui Tallinna linn püüab esimese Euroopa pealinnana PVC-reklaame linnapildist eemaldada, laiutab seesama materjal endiselt tuhandetel ruutmeetritel meie uute hoonete katustel. Kas me ehitame teadlikult tuleviku keskkonnapommi?

Aquaphore Sillamäel

Tallinna linna otsus keelustada PVC-st reklaambännerid (vt Bioneeri artiklit) on saatnud selge signaali: see materjal on mürgine. Ja kuigi õiguskantsler Ülle Madise märkis (vt ERR-i uudist), et keeld on juriidiliselt ebakorrektne, ei lükanud ta ümber PVC ohtlikkust keskkonnale. Vastupidi, vaidlus käib meetodite, mitte materjali mürgisuse üle.

PVC on üks enim kasutatud plaste maailmas, mille aastane tootmismaht ulatub ligikaudu 40 miljoni tonnini. Ehitussektoris kasutatakse seda torudes, kaablites ja laialdaselt ka lamekatuste kattematerjalina.

Teadlane hoiatab: "Uue katuse lõhn" on tegelikult mürk

Materjaliteadlane Jüri Liiv on otsekohene: PVC (polüvinüülkloriid) lagunemisel eralduv vinüülkloriid on 1. grupi kantserogeen. See tähendab, et see põhjustab vähki.

Kui tunnete uue hoone katusel või uude autosse istudes spetsiifilist "uue auto lõhna", hingate tegelikult sisse kokteili ftalaatidest ja stabilisaatoritest.

Kuid tervis pole ainus mure. PVC on ehitusmaterjalina "ühekordne plastnõu". See ei ole reaalselt taaskasutatav. Kui selle eluiga (mis on bituumeniga võrreldes häbiväärselt lühike) otsa saab, rändab see prügilasse või ahju, paisates õhku dioksiine.

Puhtaid PVC tootmisjääke on võimalik uuesti pressida. Kuid kasutuses olnud PVC jääke ei ole reaalselt võimalik taaskasutada. Võimaluseks on matmine prügilatesse või põletamine.

Arhitektide ja arendajate vastutus: Kas valite hinna või väärtuse?

Levinud müüt on, et PVC on lamekatuse puhul ainus soodne lahendus. See on vale. Oleme jõudnud punkti, kus kaasaegne, ringmajanduse põhimõtteid järgiv lahendus on ruutmeetri hinnalt täielikult konkurentsivõimeline.

Miks eelistada bituumenipõhist süsteemi (nagu IKO Atelia) PVC-le?

1. Eluiga 100 aastat: Erinevalt PVC-st, mis muutub päikese käes rabedaks ja praguneb, on kvaliteetne bituumenmaterjal ülekaetav. See tähendab, et katust ei pea 100aasta jooksul maha kiskuma ja prügilasse saatma.

2. Ringmajandus: Puhas bituumen on 100% taaskasutatav. See ei ole jääde, vaid ressurss.

3. Tulekindlus ja ohutus: Põlemisel ei teki PVC-le omast mürgist gaasipilve.

Taaskasutatud bituumenit saab alati kasutada uute bituumenmaterjalide teisese toorainena.

Kas me ehitame pärandit?

Meie sõnum arhitektidele ja arendajatele on lihtne: PVC aeg on läbi. See on eelmise sajandi tehnoloogia, mis ei sobi kokku tänaste rohepöörde ja ESG eesmärkidega. Kui linnaruumis peetakse PVC-d liiga mürgiseks isegi reklaami jaoks, siis miks me lubame seda oma hoonete kohale, kus me elame ja töötame?

Enerest pakub alternatiivi, mis ei nõua finantsilist ohvrit, küll aga nõuab see julgust vaadata numbrite taha ja mõista hoone elukaart.

Enerest pakub lahendusi, mis on tervislikud nii hoonele kui selle kasutajatele. IKO Carrera

Järgmine artikkel sarjas:

Mis on PVC ja miks seda ehituses nii palju kasutatakse?

Artikkel põhineb Ehitusuudiste portaalis ilmunud Jüri Liivi ja Siim Ranniku artiklil „PVC või bituumen – kumb valida?“. Tekst on Eneresti kodulehe jaoks toimetatud versioon.