top of page

Kolmekihiliste seinaelementide soojapidavus: Park Rae soklielementide näide

8 hours ago
3 min read

Kolmekihilise betoonelemendi soojapidavust ei määra ainult soojustuse paksus. Oluline on ka see, kuidas on lahendatud soojustuse vuugid ja betoonikihte ühendavad sidemed. Kui ühenduse ümber jääb tihendamata õhkvahe, võib selle mõju olla märgatav.


Käisime Betoneks AS-i tehases vaatamas Park Rae logistika- ja ärikeskuse soklielementide valmistamist. Nendes elementides kasutatakse betoonikihtide ühendamiseks Schöck ISOLINKi klaaskiudkomposiidist vardaid.


Schöck ISOLINKi varraste paigaldamine PIR-soojustusse Betoneks AS-i tehases
Schöck ISOLINKi varraste paigaldamine PIR-soojustusse Betoneks AS-i tehases

Soojustuse vuuk võib paneeli soojapidavust oluliselt mõjutada


Tavapärase terasest diagonaalsidemega lahenduse korral paikneb side soojustusplaatide vahelises vuugis. See vuuk tuleb korralikult tihendada. Kui sinna jääb õhkvahe, võib tekkida loomulik õhuringlus, mis kannab soojust paneeli soojemalt küljelt külmemale.


Reimo Piiri 2019. aasta magistritöös uuriti selliste vuukide soojuslikku toimivust kliimakambris ja arvutusmudelitega. Katsetes tuvastati tihendamata õhkvahedes õhuringlus ning mõõdeti oluliselt suuremaid soojusvooge kui tihendatud vuukides. Tulemused näitavad, kui oluline on vuugi korrektne täitmine. [1]


Reimo Piir selgitab soojustusvuukide mõju


Reimo Piir käsitles soojustuse vuukide mõju ja uuringu tulemusi ka Eneresti seminaril. Allolevas videos selgitab ta katsete tulemusi ja nende tähendust kolmekihiliste betoonelementide soojapidavusele.


Reimo Piir räägib Eneresti seminaril kolmekihiliste betoonelementide soojustuse vuukide soojuslikust toimivusest ja uuringu tulemustest.

Vuugi mõju tuleb hästi välja ka Paul Klõšeiko 2017. aasta arvutusest. Ühes ja samas 150 mm PIR-soojustusega paneelimudelis võrreldi kolme 10 mm laiuse vuugi täidet:


Vuugi täide

Paneeli arvutuslik U-väärtus

Vuugilint

0,15 W/(m²·K)

Õhkvahe

0,21 W/(m²·K)

Betoon

0,30 W/(m²·K)


Betooniga täidetud vuugi korral oli paneeli soojusläbivus ligikaudu kaks korda suurem kui vuugilindiga lahenduses. Soojustusmaterjal ja selle paksus olid seejuures samad.


Need arvud kehtivad uuringus kirjeldatud paneelimudeli kohta, kus diagonaalsidemete samm oli 600 mm. [2]


Õhkvahed ja betooniga täitunud vuugid kolmekihiliste betoonpaneelide soojustuses.
Näiteid soojustusvuukidest, kuhu on jäänud õhkvahe või sattunud betoon. Mõlemad suurendavad vuugi kaudu toimuvat soojusülekannet. Pilt: Reimo Piiri magistritöö.

ISOLINK aitab säilitada soojustuskihi pidevust


Schöck ISOLINKi puhul on ühendus lahendatud teisiti. Betoonikihte ühendavad eraldi klaaskiudkomposiidist vardad, mis paigaldatakse läbi soojustusplaatide. Nii ei ole ühenduse jaoks vaja jätta plaatide vahele pikka diagonaalsidemevuuki.


Soojustusplaadid saab paigaldada tihedalt kokku ja vältida sideme paigutusest tulenevaid läbivaid õhkvahesid. Plaatide liitekohad ja varraste läbiviigud vajavad endiselt korrektset teostust.


PIR-soojustuse paigaldamine Park Rae soklielemendi tootmisel
PIR-soojustuse paigaldamine Park Rae soklielemendi tootmisel

Väiksema soojusjuhtivusega ühendusside


Schöcki andmetel on ISOLINKis kasutatava Combar®-klaaskiudkomposiidi soojusjuhtivus 0,7 W/(m·K), roostevabal terasel aga 13–15 W/(m·K). Väiksema soojusjuhtivusega materjal aitab vähendada ühendussideme kaudu toimuvat soojusülekannet. [3]


Kogu paneeli U-väärtust ei määra siiski ainult sideme materjal. Seda mõjutavad ka sidemete mõõtmed ja paigutus ning ülejäänud konstruktsioon.



Schöck ISOLINKi varda paigaldamine läbi PIR-soojustuse Betoneks AS-i tehases.
Schöck ISOLINKi varda paigaldamine läbi PIR-soojustuse


Park Rae soklielemendid Betoneks AS-i tehases


Käisime Betoneksi tehases vaatamas Park Rae logistika- ja ärikeskuse soklielementide valamist. Betoonikihtide vahel kasutati 150 mm leelisekindlat, betooniga kokkupuuteks sobivat PIR-soojustust ja Schöck Isolinki vardaid.


Vardad paigaldatakse adapteriga otse läbi soojustuse. Nii saab soojustusplaadid laduda tihedalt kokku ning diagonaalsideme jaoks ei ole vaja plaatide vahele eraldi vuuki jätta.



Soklielementi või SW-betoonpaneeli kavandades tasub ühenduslahendus valida koos soojustusega. Nii saab juba projekteerimisel arvestada ühenduse soojusjuhtivusega ja sellega, kuidas säilitada soojustuskihi pidevus ka tootmises.


Projekteerid soojustatud betoonelemente?

Tooteinfo ja tehniline dokumentatsioon projekteerijale




Objekti info


  • Objekt: Park Rae logistika- ja ärikeskuse soklielemendid

  • Asukoht: Pähklimäe tee 7/11, Lehmja, Rae vald

  • Elemendi tüüp: soojustatud kolmekihiline SW-betoonelement

  • Elemendi tootja: Betoneks AS

  • Peamine väljakutse: vähendada betoonikihtide ühenduse kaudu tekkivat soojakadu ja paigaldada jäigad soojustusplaadid tihedalt kokku

  • Lahendus: Schöck ISOLINKi klaaskiudkomposiitvardad, mis paigaldatakse spetsiaalse adapteriga otse läbi soojustuse

  • Soojustus: 150 mm leelisekindel, betooniga kokkupuuteks sobiv PIR-soojustus

  • Paigalduse eripära: soojustusplaatide vahele ei jäeta ühenduse jaoks eraldi diagonaalsidemevuuki


Park Rae logistika- ja ärikeskuse visualiseering
Park Rae logistika- ja ärikeskuse visualiseering

Kui sul tekib elemendi kavandamisel küsimus, saada meile lähilõige või projektiküsimus aadressile siim@enerest.ee. Aitame valida sobiva lahenduse ja leida tehnilised materjalid.




Materjalid projekteerijale


Schöcki rahvusvaheliselt tootelehelt leiab Isolinki betoonfassaadide lahendused, tootetüüpide kirjelduse, paigaldusvideo ja Euroopa tehnilise hinnangu ETA 17/0773.



Allikad


[1] Reimo Piir. „Kolmekihiliste raudbetoonist seinaelementide soojustuse vuukide soojuslik toimivus”. Magistritöö, Tallinna Tehnikaülikool, 2019, kokkuvõte lk 8–9.

[2] Paul Klõšeiko. „Raudbetoonpaneeli diagonaalsidemesõlme külmasilla hinnang”, 3.10.2017.

[3] Schöcki eestikeelne ISOLINKi betoonfassaadide tooteleht.

 
 
bottom of page